ADAS kaamera kalibreerimine pärast esiklaasi vahetust

ADAS (Advanced Driver Assistance Systems) on juhiabisüsteemid. Need jälgivad teed ja hoiatavad õigel hetkel juhti või sekkuvad ise juhtimisse. Selliseid süsteeme ei leia enam ainult kallitelt mudelitelt, vaid ka paljudelt viimaste aastate tavalistelt autodelt. Levinumad funktsioonid on:

• sõidurajal püsimise abi ja rajalt kõrvalekaldumise hoiatus;
• automaatne hädapidurdus takistuse või jalakäija ees;
• liiklusmärkide ja kiiruspiirangute tuvastamine;
• adaptiivne püsikiirusehoidja ja kaugtulede automaatne ümberlülitus.

Enamiku ADAS-süsteemide peamine „silm“ on esikaamera. See on kinnitatud esiklaasi siseküljel spetsiaalsesse hoidikusse, tavaliselt tahavaatepeegli taha, ja vaatab teed otse läbi klaasi.

Kaamera arvutab objektide kauguse ja asukoha täpse paigaldusnurga põhjal. Uus klaas, isegi kui see on tehaseklaasiga identne, liimitakse paika minimaalsete erinevustega ja hoidik võib nihkuda millimeetri murdosa võrra. Kaamera jaoks on see märgatav: ühe kraadi suurune nurgaviga annab 100 meetri kaugusel ligi kahemeetrise vea — umbes poole sõiduraja laiuse.

Seetõttu nõuavad autotootjad pärast esiklaasi vahetust kaamera kalibreerimist. See ei ole igaks juhuks pakutav lisateenus, vaid klaasivahetuse tehnoloogia osa.

Kalibreerimiseks on kaks peamist viisi. Millist on vaja, määrab autotootja, mõne mudeli puhul tehakse mõlemat.

• Staatiline kalibreerimine tehakse töökojas. Auto pannakse tasasele pinnale, selle ette asetatakse täpselt mõõdetud kaugusele spetsiaalsed sihttahvlid ja diagnostikaseade annab kaamerale käsu nende järgi seadistuda.
• Dünaamiline kalibreerimine toimub sõidu ajal. Autoga ühendatakse diagnostikaseade, misjärel tuleb kindla aja jooksul sõita etteantud kiirusel hästi nähtavate teekattemärgistega teel. Kaamera seadistab end ise, lugedes jooni ja objekte.

Kalibreerida saab alles siis, kui uus klaas on paigaldatud ja liim kinni tõmmanud: kaamera peab olema oma lõplikus asendis. Enne staatilist kalibreerimist valmistatakse auto ette – kontrollitakse rehvirõhku, tõstetakse salongist ja pagasiruumist välja liigne koorem ning seatakse rool otseks. Sellest sõltub, kui täpselt kaamera sihttahvleid „näeb“.

Dünaamilise kalibreerimise puhul on olulised teeolud: selged teekattemärgised, hea nähtavus ja võimalus mõnda aega ühtlase kiirusega sõita. Paduvihmas, lumesajus või kulunud märgistusega teel võib see võtta rohkem aega.

Pärast kalibreerimist kontrollitakse diagnostikaseadmega, et süsteem on uued parameetrid omaks võtnud ja juhtploki mälus pole veakoode. Ühtlasi tasub veenduda, et vihma- ja valgusandur töötavad ning et esiklaasinäidiku olemasolul on pilt klaasil terav ega kahekordistu.

Mõnikord süttib pärast klaasivahetust armatuurlaual veateade ja siis on probleem selge. Hullem on olukord, kus veateadet pole, aga kaamera töötab väikese nihkega. Süsteem tundub korras olevat, kuid teeb otsuseid ebatäpsete andmete põhjal:

• rajahoidja viib auto serva poole või reageerib hilinemisega;
• hädapidurdus rakendub liiga hilja või hoopis põhjuseta;
• liiklusmärgid tuvastatakse valesti või jäävad märkamata.

Lihtsaim tunnus on kaamera või andurite plokk esiklaasi ülaosas peegli taga. Kui auto varustuses on rajahoidja, automaatne hädapidurdus või liiklusmärkide tuvastus, on kalibreerimine pärast vahetust peaaegu kindlasti vajalik.

Glass Service'i esiklaasivahetuse juurde kuulub kaamerate ja andurite kalibreerimine. Aja broneerimiseks helistage või kirjutage WhatsAppi.